olen hea jah olen jah olen

Tallinn Music Week sai koos nädalavahetusega mööda. Või siis, nädalavahetus sai Tallinn Music Week'iga mööda. Oli toredat, ilusat ja kurba. Kaks muusikalist avastust oli ka. Ootan juba järgmist aastat.

Nüüd algas töönädal ja tundub, et sujub. Tänane päev oli aktiivse nädalalõpu tõttu natuke väsinum, aga küll kõik laabub. Kevad muidugi ei anna asu. Meeleolu lendab läbi sebramustri. Must-valge-must-valge-must-valge... Aga selline ma juba olen. Rohkem emotsiooni(tunde)- kui mõistuseinimene. Iseendaga leppimine on suur kunst. Ainult et mõnede asjadega pole võimalik leppida, need tuleb kuidagi ära lahendada. Seniks sebra. Ehk päike pleegitab sebra heledaks.
Tsau.

väga lapsepõlve laul

rapla raudteejaam

oli üks park, on praegu ka

elu on ikka ilus küll

Et kõik lühidalt ära rääkida, siis kuni eilseni elasin teadmisega, et võib-olla on mul haigus, mille lõpp on üsna fataalne. Möödunud suvel panin tähele, et mul olid seljale tekkinud sünnimärkide sarnased täpikesed. Alguses asvasin, et ehk kaovad ära, aga ei kadunud. Pealegi nahk kipitas natuke sellest piirkonnast. Alguses ei lasknud endale pahasid mõtteid pähe, aga sügisel mingil hetkel hakkasin kahtlustama, et äkki on melanoom. See mõte elas mu peas iseseisvat elu ja ausalt öeldes oli see üsna painav. Mingitel hetkedel tekkis sellest lausa stress. No põhimõtteliselt arvasin, et ega pikka pidu pole enam. Arsti juurde ka nagu ei julgenud minna. Tüüpiline eesti mees eksole. Aga kes ikka tahab panna ennast olukorda nagu kohtusaalis, kus sulle surmaotsus välja kuulutatakse. Masendus oli kohati päris suur ja ei julgenud enam isegi pikaajalisi plaane teha, ennast millegi taolisega siduda ja üldse. Lõpuks sain ennast siiski niikaugele, et käisin eile nahaarsti juures ära. Üsna masendav oli alguses see mõte, et pean sinna minema, aga kui oli paar päeva jäänud, siis rahunesin maha ja saavutasin mingi stoilise rahu. Et kui on nii, siis on ja tuleb sellega leppida. Isegi hea meel oli, et see painaja ühel või teisel moel lahenduse leiab. Läksin siis arsti juurde, see uuris ja hakkas naerma. Ütles, et ma olen täiesti terve ja melanoomiga ei ole neil sünnimärkidel mitte mingit pistmist. Isegi päevitamist ei keelanud ära, ütles, et seda tuleb lihtsalt mõõdukalt teha. Terve mõistusega, mitte hulluks minna. Soovitas veel lahkumisel arstidest puhata. Tohutu kergedustunne tuli pärast seda peale. Ma ei imesta enam selle üle, kui inimesed peale pingelangust nutma hakkavad, sest mul endal tuli täpselt sama tunne peale. Inimesed on ikka imelikud vahel. Lükkavad mingit asja edasi ja elavad vabatahtlikult koletistega koos. Eile oli igatahes selline tunne, nagu oleks mingil moel mulle uus elu antud. Edaspidi üritan olla targem ja mitte painajatega koos elada. Kõik.

maarahva laul

Mis blogija ma oleksin, kui ma Eesti laulust paar rida ei kirjutaks. Alustuseks, et mulle meeldis. Muidugi ennustamisega panin veidi puusse, aga lõppude lõpuks lahenes asi paremini, kui arvasin. Ehk teisisõnu, nii nagu enamus eesti rahvast, arvasin ma, et Lenna "Rapunzel" paneb teistele pika puuga ära. Kui nad püünele esinema tulid, ehmatasin ära, kui kehv esitus oli. Täiesti valed kostüümid, nõrk esitus ja üldse kahvatu. Malcolm Lincolni esinemine oli aga nii hea, et isegi see seltskond, kellega võistlust vaatasime, tunnistas, et on hea lugu ja hea esineja küll. Hoolimata sellest, et nad polnud seda lugu enne üldse tähele pannud. No tegelijkult hoidsin ma algusest peale ML-le pöialt. Seekord toimis. Teiste esinejate kohta, et ilmselgelt vajas mõni lugu tigedat produtsendikätt. Algmaterjal hea, aga kõik muu logises. Aga see on Eesti muusika probleem üldiselt. Sepa ja Avandi kohta ei ütle midagi. Kõik kiiduavaldused on juba mujal ära öeldud. Ühinen lihtsalt. Ahjaa, Anne Erm on ikka vist vanaks jäänud.
Ühe asja kallal tahaks muidugi veel kobiseda. Mulle kohe üldse ei meeldi, kui praegused tegijad nimetavad toimunut paleepöördeks. Nii lugupidamatu ei saa olla. Oli see endine Eurovisiooni Eesti eelvoor mis oli, aga nõme on, kui hakatakse ennast teiste arvelt upitama. A'la, kõik, mis oli enne, oli sitt ja nüüd tehakse tõelist asja. No mulle ka see eurojura ei meeldi, aga väärikust ka kaotada ei maksa. Viisakas oleks endiste tegijate suhtes lugupidav olla. Vähemalt avalikkuse ees. Vot nii.

õige laul võitis

uni

Nägin täna ööesel hirmsat und. Sisust ei hakka rääkima, aga see oli väga piinav ja ängi tekitav. Midagi hirmsat juhtus. Ärkasin üles ja sain aru, et see oli ainult uni. Ja siis ma tegin midagi imelikku. Midagi sellist, mis ei peaks kunagi õnnestuma. Jäin uuesti magama sooviga, et ma näeks ära une 2. seeria, kus kõik laheneb. Ja nii ka juhtus. Mõnikord sünnivad väikesed imed.